(:)riimipidurist viimast korda, kaua võib

 

1.    Kust see riim üldse tuli? Tegu on mnemotehnilise vahendiga, mis aitas kirjaoskamatutel isikutel teksti meeles pidada; tegu on kirjaoskuse eelse rudimendiga, eesti luulesse tuli lõppriim koos saksa okupatsiooniga ja biidermeierlike kollaborantidega, vaata koidula jms, nii et midagi võikamat on poeesias üldse raske ette kujutada, orjameeluse kvintessents

2.    Eesti luules, rahvaluules, muud meil ei olnudki, ei ole lõppriimi, rahvaluule kasutas algriimi ja mitte totrusest vaid põhjusel, et meie keeles on lõppriimi liiga vähe, sellest vähesest ei piisa, et ennast vabalt ja kujundlikult väljendada

3.    Lõppriim on eesti keeles luulepidur, kotijooksjad ei jõua staadionil kaugele, seda meeles pidage

4.    Mainitud pidurit mahitavad võhikud: algkooli õpetajad, kes lastele õõnsalt kõlava ellen niiduga vastu pead valavad, muidugi on tegemist kuriteoga eesti kultuuri vastu (ott arderit ja ilmar trulli nagu poleksi olemas, kusjuures mülemal on suurepäraseid riimilisi asju), koidulafetishistid haridus ja kultuurisüsteemis, kellel tuleks käed raudu panna, kolmanda ja neljanda järgulised poeedid, kes midagi suure vaevaga kokku käkerdavad aga pole ühtegi raamatut lugenud ega oma kasutust elust järeldust teinud ning kõikvõimalikud koomikud, lõppriim on tõesti perversselt naljaks

5.    Jah, kõla, muidugi kõla aga miks peab kõla saavutamiseks kasutama tehnikat, mis kõike muud takistab (eelkõige kujundlikku eneseväljendust) ja kas kõla on seda väärt, et lolli mängida, ma ütlen et ei ole; muusika on kõla ja kui luule oleks kõlavam kui muusika, siis oleks kõik pändimehed juba ammu nälga surnud, muusikaga ei võistle poeet nii ega teisiti; luulel on oma tugevused, eelkõige üldistus, tihedus ja kujundlikkus, seda jaagup kreem juba järgi ei tee; kui luule ei tegele oma tugevuste väljaarendamisega, siis pole tal vähimatki lootust

6.    Kui sa tahad kõla, siis vali tehnika, mis annab ruumi ka muule kui ainult kõla, mind isiklikult kõla ei veena, kristallikõla purju ei tee

7.    Miks meil enam riimilisi luuletajaid ei ole? Ja kui on, siis miks nad kasutavad võru keelt nagu kontra või slängi nagu Baier? Variante ei ole, pärast august sanga pole meil suuri riimilisi luuletajaid ette näidata, nii nagu enam kakssada aastat ei ole kirjutatud ühtegi suurt ooperit, miks? See tehnika on ennast ammendanud

8.    Vabal maal võib igaüks tegeleda täieliku totrusega, see ei ole keelatud aga sellest ei ole ka mitte midagi kasu

9.    Puht pragmaatiline pidur on selles, et kõik keeleilule rajatud asjad on tõlkimatud ja seega ei ulatu meie väikeselt turult kaugemale, ahne ja upsakas isik ei saa juba sellpärast riimi kangutada, ta on mõistetud kolklusse ja unustusse, meie rahvas sureb kohe välja ja maakeelsed asjad visatakse minema kui kasutud ja aegunud

10. Väärikas poeet aga ei saa riimi kasutada, sest see loomalik tehnika on alandav

11. Mina olen teinud kompromissi, kasutan riimi vahel harva, kõige jälgimate teemade ja isikute kujutamisel, sinna see sobib

12. Kui keegi väidab, et jürgen rooste riimilised luuletused on tema parimad luuletused, siis ma tahan analüüsi näha, siiani ei ole näinud

13. Teoreetiliselt on nii, et kui saab uksest, siis ei ole eriti tark väljuda läbi prügišahti