(:)hääl on, pilti pole

Luulekunsti juures on paha asi on see, et inimese aju pildiprotsessor on 10 000 korda võimsam kui tekstimasin, sellest saab järeldada ainult üht: kui sa kirjutad sõnu, siis on sinu poeetiline tulemus 10 000 korda viletsam kui tüübil, kes kirjutab pilte.

Seni kuni sa tegeled sõnadega, ei tegele sa luulega. Mitte sinna poolegi.

Vana Burroughs õpetas, et kirjuta nii nagu kirjutaksid filmistsenaariumit: ära ütle et oli kevad, see ei ole nähtav, kas kevad on maal või innas, öösel või päeval, oja ääres või kivi taga, need asjad olgu selged, mälu järgi aga mõte on selge.

Tänase päeva ülesanne on lugeda enda ja teiste luuletusi, pilti otsida ja häbeneda.

1. Helen Kruusi

Agooniad

Ma ytlesin, ära tyki mu pähe
Ära tule, ma pole sind kutsunud

Ära ärata mind keset ööd
andes teada, et tablettide mõju on tuhmunud

Ma piinlen
Mu mõtted
Need ei lõppe

Ja valu mu peas
Yletab aina uusi piirdeid, tõkkeid

Ma astuksin välja
Ma karjuks
Purustaks iga viimse kui närvilõpme

Kuid ta ei lähe ja ei lähe ja jõuab ikka tagasi mu pähe ja..

-ERROR 404-

..ja nyyd ma vist karjusingi vähe..

(:)kommentaar, no ei näe, ei näe valu, ei näe närvilõpmeid, ei näe piire ega tõkkeid, mitte midagi peale terror 404 ei näe ja seegi on ka udune. Õpikunäide sellest, kuidas tuim riimikangutamine ja sõnakõlistamine ei anna meile midagi, kui pilt puudub; telekas on rikkis, hääl on, pilti pole. Tuleb abi kutsuda. Millest algab analüüs, kas kujund on olemas? Ei ole kujundit, edasi on analüüsijal vaba aeg.

2. Margit Peterson

SINISEL ESMASPÄEVAL

seisin kaubanduskeskuse
uksel pilk eksles eskalaatoril
ja hambad ning jalad
olid risti justkui oleks
kohe tulemas...

jõudsin viimasel minutil
ega pidanudki uut
margialbumit ostma

sähh sulle kooki moosiga
lausukus vanaema kes
iialgi ridade vahelt lugeda
ei osanud rahu talle

ühe margi ma viimaks
oma kollektsiooni 
juurde ikkagi sain

põrgu need eskalaatorid
mis alati mind kui 
haavalehte värisema panevad

palun siin on teie varandus
ulatas nägus noormees
otse silma vaadates mulle
märsist välja kukkunud
kopsuka mis maandus
tema jalge ette

oi kuidas mulle ei meeldi
musta pesu rahva ees 
pesta

28.10.2013.a.
Kanali

(:)analüüs, luuletus algab selge pildiga kaubakeskusest, hea. Kehalised kannatused on võrreldes luuletusega 1 väga mõjusalt edasi antud, mis seal kõik ristis on, üldiselt on küll tegu kõnekujundiga aga käib kah, edasi tuleb mitme kõnekujundi üleminek aga neil kõigil on ka visuaalne komponent olemas, nii koogil, moosil, kui margil, puhta funktsionalismi mõõdupuuga mõõtes on liiga harali see osa, eriti vanaema teema aga põhimõtteliselt on teema arendatud ja mitte kõige halvemini. Miks eskalaatorid kedagi värisema panevad ei selgu, peaks selguma, ei tohi tekkida küsimusi seal kus neist pole midagi kasu; siis tuleb pesukoht, mis on nähtav ja selge, teine tugev visuaalne koht esimese stroofi järel, sellele järgnev kõnekujund on aga liigne, tempo langeb, realism väheneb, literatuursus suureneb; margialbumi ja margi koht kõlbas arenduseks hästi aga lõpukujundiks on see sõnamäng liiga nõrk, eelkõige sellepärast, et ta sõnastab eelneva ümber aga ei lisa uut vaatenurka. Arenduse koht ei ole lõpus, arenduse koht on keskel. Lõpus on vaja hoogsat käänakut, muutust, 140ga 90kraadise kurvi võtmist, seda siin ei ole. Kui viimane salm välja visata, ilmselt töötab paremini. Hoidu langeva tempo eest luuletuse lõpus, see tapab.

3. Marks Mets

kõik hinged on nukrad

su silmade niiske pilk
pisarate pärlendus su 
koonul valulaps pauka 
kisendab meile abitusest 
üdini inimlikus lindude 
ja loomade keeles
kui isane on emasesse 
kinni jäänud persed vastamisi 
pilgud mujal mõistus otsas

(:)see luuletus on sarnane luuletusega 2, kõnekujundite arendused kannavad teksti, üldiselt on pilt olemas, lõpp on korralik, isegi väga korralik; paraku läheb arendus kõige kriitilisemas kohas literatuurseks ja võtab hoo väga vales kohas maha, kisun luuletuse ribadeks, et asi oleks selge. Hea näide selles mõttes, et tuttava ja tüütu loomade keele teema asetamine teise konteksti töötab väga hästi, vana kola aga uue ja sobiva nurga all, paraku üks kohmaka keelega literatuurne rida langetab luuletuse kvaliteeti. Annab parandada pole hullu, luuletus on peaaegu olemas.

1. su silmade niiske pilk - Hea standardolukord, kõik näib olevat selge
2. pisarate pärlendus su 
   koonul valulaps pauka  - koerateema tuleb sisse, kena arendus, pisarate stamp ja koon koos on ok, areneme ilusti edasi, hoiame pinget, nii peabki
3. kisendab meile abitusest – nõrk konstruktsioon, abitusest ei kisendata, kisendatakse valust või hirmust, abitus on liiga abstraktne väljend, see ei tähenda midagi, me ei näe abitust, koonu näeme, higipärleid näeme, abitust ei näe, mida ei näe, see ei veena – aja pildirida edasi, väldi tühje sõnu
4. üdini inimlikus lindude 
   ja loomade keeles – see on kõva kujund, väga hästi sobib koonu teemasse, aga enne tuleb see kisendamine ära klaarida, ilma kisa teemata see ei tööta, loogika kaob ära
5. kui isane on emasesse 
   kinni jäänud persed vastamisi 
   pilgud mujal mõistus otsas – pilt ütleb kõik, hea käänakuga lõpp

(:)järeldus, isegi kui korraks kaob pilt ära on perse kohe majas, kogu kupatus vajub lääbakile, ehkki materjal on hea

See pilt on kerge vaevaga leitav

Otsi pilti, kui sa ei luuleta nii nagu kirjutaksid filmi jaoks, on sul ainult halvad variandid.