(:)lihtne asendus päästab päeva

Eks me kõik ole lugenud totraid luuletusi ja mõelnud, mida nendega peale hakata, kuidas päästa nende lugemisele raisatud aeg, mis meie eluiga lühendab ja elukvaliteeti rüvetab.

Üks lihtne soovitus, kuna tavatotrus ei ole kunagi piisavalt totter, siis kasutage asendustehnikat, asendage romantilised stambid, need kõige jälgimad mõnede teiste sama levinud aga värskemate vaimunõtrustega.

Toon konkreetse näite, originaalluuletuse lõpuni lugemisega ei pea pingutama, kõik saab vähem kui kümne reaga selgeks.

Too vaimse rutiini asemele probleem ja küll sa siis näed.

Samas on võimalik sinu aega raisanud poeedile koht kätte näidata küllaltki alandaval viisil – isegi masinlik asendus töötab paremini kui sina.

Ja siit ta tuleb, meie tänane valulaps.

Marlen Mais

Töötu lilleneiu

Igal hilisõhtul jalutab töötu lilleneiu
tänavalaternate valgel 
mööda kitsast äärelinna teed ning
kuulatab jõe lähedal ärklitoas kogunevate luuletajate hääli
Need räägivad salapärastest rahnudest,
mis nii kõrged, et kohati ulatuvad nende tipud vastu taevakaart
Rahnude sisse olevat raiutud koopad
mille seintel kivist riiulitel
pikutavad kõige kirkamatest värvidest toosid

Hõbedane 
nii selge
samas läbikumav
Punane 
rubiinidega
nagu päikeseloojang
Smaragdroheline 
justkui öine laotus ning 
Safiir
nagu jäine hommikuhämarus 

Külm õhk näpistab põski
kui töötu lilleneiu ruttab üle silla
jõe vasakpoolsele kaldale
otsides müstilisi rahnusid, millest luuletajad rääkisid
Kuid tühermaalapil on säilinud vaid sihverplaatidele 
graveeritud punased numbrid
mis kunagi tähistasid jõest eemale viivaid tänavaid

Tüdruk tõmbab viltjaki hõlmad tugevamini koomale ning astub tagasi sillale
Ta ei näe kuidas tema selja taga 
trööstitu pimeduse keskel 
lahvatavad leekidesse krüptilised numbrid
ning kerkivad esile peidetud rahnud, mis nii kõrged, 
et kohati ulatuvad nende tipud vastu taevakaart

(:)sama asi lihtsate asendustega

Töötu hipster

Igal hilisõhtul jalutab töötu hipster
tänavalaternate valgel 
mööda kitsast äärelinna teed ning
kuulatab jõe lähedal ärklitoas

kogunevate vabamüürlaste hääli
Need räägivad salapärastest

pühadest graalidest,
mis nii kõrged, et kohati ulatub

nende pühadus vastu taevakaart
pühade graalide sisse olevat raiutud koopad
mille seintel kivist riiulitel
pikutavad kõige kirkamatest värvidest toosid

Hõbedane 
nii selge
samas läbikumav
Punane 
rubiinidega
nagu päikeseloojang
Smaragdroheline 
justkui öine laotus ning 
Safiir
nagu jäine hommikuhämarus 

Külm õhk näpistab põski
kui töötu hipster ruttab üle silla
jõe vasakpoolsele kaldale
otsides müstilisi pühsid graalisid

millest vabamüürlased rääkisid
Kuid tühermaalapil on säilinud vaid sihverplaatidele 
graveeritud punased numbrid
mis kunagi tähistasid jõest eemale viivaid tänavaid

töötu hipster tõmbab viltjaki hõlmad

tugevamini koomale ning astub tagasi sillale
Ta ei näe kuidas tema selja taga 
trööstitu pimeduse keskel 
lahvatavad leekidesse krüptilised numbrid
ning kerkivad esile peidetud

pühad graalid, mis nii kõrged, 
et kohati ulatuvad nende

pühadused vastu taevakaart