(:)täna teete analüüsi ise, ori läks puhkusele, rio de janeiro, samba, karneval, anaal

 

1.    Kas siin on mõni kujund?

2.     Marko Armenson - põlemine -

keha on nõder
nõrkenud närv
vikerkaarelt on
kadunud värv
skelett on kõver
ja piprane meel
veri mu soontes
leegitsev keev
31.10.13

3.    Vittu, siin pole kujundi haisugi! Jälkrõvedus! Junn!

4.    Kujundi puudumise tõttu on analüüs lõppenud sügava solvumisega

5.    Miks ta mulle seda tegi, miks ta silgukarpi roojas?

6.    See on nii kuradi ülekohtune

7.    Ka väike laps peaks eru saama, et auto ei saa arendada konkurentsivõimelist kiirust, kui mootorit ei ole

8.    Kujundita pole luuletust

9.    Luuletuseta pole luuletajat

10. Kui ürituses kujundit ei ole, siis on sellel põhjus

11.  A - Üritaja ei ole kujundist midagi kuulnud ja peksab juhmi näoga segast

12.  B - Üritaja valdab kujundiloome tehnikat aga selgest õelusest peksab segast

13. Kujundi puudumise põhjus on seega kas RUMALUS või KURJUS

14. Rumalad ja kurjad olendid ei ole head inimesed, sest nad teevad halba, sooritavad jõledaid tegusid, rüvetavad vaimset keskkond saastaga ja pilastavad kauneid kunste, rääkimata sellest, et nad elavad mõttetut elu

15. Rumalad ja kurjad peavad asuma paranemise teele, headuse ja enesetäiendamise teele, sest muud võimalust tahtlikust või tahtmastust kurjusest hoidumiseks ei ole

16. Sinu rumalus on minu jaoks kurjus, sest omast rumalusega valmistad sa mulle kujuteldamatut piina

17. Miks ma pean seda taluma

18. Ma ei pea seda taluma

19. Ma pean ennast kaitsma

20. Ma pean sind ründama, rumaluke

21. Sa oled mulle ohtlik, sa oled kõigile ohtlik, ka iseendale – mõtle selle peale

(:)Ji esitlused pärnus

Vana Linna Pidu 2.11.2013
Maarja-Magdaleena Gildis, Uus 3 ja Steineri aias

12:30 Ji kirjastuse esitlus: (:)kivisildnik, luuleõpik "Õpetaja ütles"
13:30 Ji kirjastuse esitlus: Andra Jõgis, luulekogu "Teeklaas"
14:30 Ji kirjastuse esitlus: Kaupo Meiel, luulekogu "Pursata Vesuuvile"

sisuliselt on tegu tasuta luulekoolitusega

http://www.peak.ee/et/kalender/107-view-202.html

(:)luuleklubi eos (s 1986) rakverest võttis väljakutse vastu

1. Teised kardavad ja väga õigesti teevad

2. Info: 2 raamatut http://www.apollo.ee/kogutud-luuletusi-eos.html ja http://www.apollo.ee/paikesepistesonaat.html ning võrgukraam http://luuleklubieos.blogspot.com/ ja http://josephine0076luule.blogspot.com/

3. Ainus küsimus on sõpruskohtumise format

4. Muidugi ka usaldusväärsed ning erapooletud luulekohtunikud, publik mingu fagiira taha ja häbenegu

5. Ootan ettepanekuid nii eoselt kui ahjusoojalt

6. Põhiküsimus, kas kohtuda näost näkku, mis oleks tore

7. Või eelistada säästuvarianti ja ajada võrgus asju, ma atvan et luule on püha ja siin pole viisakas koonerdada

8. Niipalju projektikirjutamisvõimekust peaks ikka olema, et kohalikest kulkadest bussiraha välja võluda

9. Hukkmine peab olema avalik

(:)miks need luuleklubid nii vastikud on? mis neil viga on?

 

Luuleklubisid on palju ja üks on ebameeldivam kui teine.

Mike neil ei ole tulemust? Miks nad ei tööta?

Miks nende üllitised ajavad iga kirjaoskaja öökima?

Ja kui klubist tulebki Contra siis alati klubi kiuste mitte tänu klubile?

 

Jaanalind ja parun Münhausen

 

Üks põhjusi on see, et kui algajad treenivad ilma treenerita, siis nad treenivad valesti ja kasutult, sageli teevad endale kahju. Väärastunud tehnika laastab ka kõige säravama ande. Kogenud juhendajat ei ole, nii nagu olid eelmisel okupatsiooni ajal, kui Hellat ja Lõhmus tegid head töö. Loodus ei salli tühja kohta ja nii asub juhtpositsioonile pretensioonikas ja kimedahääle vannabii, isehakanu, sossepp, tross. Kaevurilt ujumist ei õpi. Kujutate isegi ette, mis juhtub koolis, kus õpetaja asemel nahistab tahvli ees hamster, nunnu hamster, selline pontsakas.

 

See oli Münhauseni probleem, ise ennast arvupidi mudast välja ei kisu. Võite muidugi väita, et las upuvad, las kõngevad, kellel neist kahju. Meie kultuuris siiski peetakse kiirabi, tuletõrjet ja vetelpäästet vajalikuks, kui peetakse oluliseks päästa elusid siis võiks päästa ka kirjanduslikke andeid, see oleks õiglane.

 

Juhendaja puudumine on tehniline probleem, võigas kultuurikoonerdamine, julm annetele sülitamise poliitika riigi ja omavalitsuste poole aga luuleklubidel on ka üks teine põhiprobleem – jaanalinnuasjandus. See on teatavat tüüpi sektantlus, andetute omavaheline pugemiskeskkond, kus ei taandarengu põhjuseks ei ole luuletreeneri puudumine vaid põhimõtteline arengu ja tulemuse eitamine. Kui on endale pähe võetud, et kõrgushüppaja peab näoli rentsliporis roomama, siis tulemust ei tule. Ei saagi tulla, tehnika on vale, siin tuleb vale tehnika väärastunud maailmavaatest. Poeetilise tulemuse nimel ei pingutada, ei arendata ennast lugedes ega filosofeerides, lihtsalt lülitatakse ennast luuletegelikkusest välja ning elatakse luulumaailmas. Meie siin saaremaal oleme need ainsad õiged geeniused, need Viidingud ja Karevad on kõik kurjad korruptandid ja sead tüüpi on nende maailmavaade. Selline sekstantlik üksteise perssepugemine võib olla kõll väga mõnus aga poeetilise mõõdupuuga mõõtes on tegu piinliku küündimatusega.

 

Kui kõik need jaanalinnud ja Münhausenid nii andekad on, miks siis keegi neid ei avalda, ei väärikad ajakirjad ega väärikad kirjastused, miks ükski endast lugupidav kriitik nende raamatuid ei arvusta, miks neil ei ole ühtegi tunnustust väljapool nende kodukloaaki. Ütleme, et eesti parnass on kirjanduskorruptantide meelevalla alla, eks mine siis ameerikase ja löö läbi. Nimetage kasvõi üksainus juhtum? Näidake mulle mõne libeda riimikangutaja loetavat luuletust, kas või ühtainukest? Ei ole sellist ja ei saagi olla, luuletused ei teki mustusest ja lollusest. Lihtsalt ei teki.

 

Kui on eriarvamusi ja te tõestate mulle, et kusagil eestis eksisteerib funktsionaalseid luuleklubisid, andke teada. Esitage ahjusoojale väljakutse, klubidevahelised sõpruskohtumised on alati teretulnud. Luule oli veel kaunis hiljuti olümpiaala, miks mitte kivi tõsta ja rinda pista? 

(:)räägi sellest millest mõtled, räägi inimkeeles ja vea kompa välja

 

Täna võrdleme taas kahte ahjusooja luuletust, kahte erinevat tehnoloogiat, täiesti erinevat tulemust. Luuletus 1 räägib kunstist, luuletus 2 seksist, statistika annab lootust luuletusele 2, internet ei ole kunstiajaloo uurimise koht, see on pornourgas. Luuletusel 2 on kõik eeldused võita. Küsimus on selles kas tekst kannab.

 

A
Vaatame kuidas 1 ja 2 oma teemad välja mängivad, millised on tehnilised lahendused?

B

Paraku on luuletus 1 kunstlik, loe plastik, nii sisult kui vormilt: luuletuse 1 vorm on puine, keel karvane, riimiüritus läbikukkumisele määratud, areng minimaalne, kogu luuletus on üks lonkav paigaltammumine.

C

Luuletuses 1 häirivad ka kasutud suurtähed, kirjavahemärgid ja muu graafiline risu, seda pole vaja, see mis midagi juurde ei anna, olgu arem olemata, luuletus on funktsionaalne tekst, liiasus on kuradist, kõik mis saab välja kärpida, tuleb välja ka välja rookida.
D
Seevastu luuletus 2 keel on tavaline normaalne, kui räägid nagu inimene, on lootus et inimesed mõistavad sind

E
Luuletuse 2 teksti struktureerib kordusmotiiv, mis võimaldab koos hoida suhteliselt haakumatut materjali ja on selles mõttes praktiline ja mugav, kasutades ordust on varieerimiseks palju võimalusi, ei pea tavaloogikast kümne küünega kinni hoidma; kordus ei kägista autorit ja lugejale on ta alati kargu eest.

F

Luuletus 2 on stiilne, taustauuringud näitavad, et stiil on saavutatud klassika lugemisega, vt http://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/15-peamist-pohjust-miks-eesti-naine-endale-meest-ei-leia.d?id=66989940, sellist totrust juba ise välja ei mõtle ja ei ole vaja üritada, keegi kuskil on sinu eest musta töö ära teinud, rakenda ta lihtsalt oma vankri ette, stiile ei leiutata, stiile liisitakse.

G

Stiili liisimine on tõhus töövahend, nagu nägime, ilmus luuletus 2 võrku viis minutit pärast naisteka soga. Ei mingit ajaraiskamist, Juba Juhan liiv ütles, et kirikuid ei ehitata kalliskividest, tavalised tellid käivad küll. Mõte on siis selles, et ilusad sõnad ja õilsad teemad ei tee luuletust, luuletus on kompositsioon.

H

Luuletuse 2 kompositsioon on vastupidav ja ökonoomne, tempo tõuseb, vastuolud teksti elementide vahel suurenevad aga tervik tugevneb ning puänt on olemas, mis sa veel tahad, klassika.

1. Boris Polov

500 EUROT.

Aastaid õppimist,
"haltuurat" ja seksimist,
et saada viissada
ükskõik mis teatris.

Vilistlasi viisteist,
vakantseid kohti null,
ja pead laval näitama
milline su m... .

Iga asi teatris
on kallim kui artist
tool ja prügikast
prozektor ja kuliss.

Viiesaja eest
näitleja olgu vait,
energia jäägu majja
haltuurat teha "out".

Lava on selleks
et rääkida tõtt,
palk ei tõuse
pane riidesse, Mitt.

Rikkuri proua Linnateatris
kalli pileti ostis ja staare imetles,
polnud aimu kuidas elab staar
kelle palk on viiesajakas.

07.09.12.a Tartus

2. Karelus Maximus Magnificus

sa
mängid liiga rasketi kättesaadavat
sa
piirdud oma sõprade tuttavate ja vendadega
sa
sead mehele liiga kõrged ootused
sa
oled liiga meeleheitel
sa
näägutad
sa
otsid lapsele isa mitte endale meest
sa
oled liiga ennast täis ja käitud ebaviisakalt
sa
oled kullakaevaja
sul
pole millestki rääkida
sa
räägid liiga palju
sa
oled litsakas
sa
pole sina ise
sa
klammerdud
sa
kasutad seksi relvana
sa
ei oska seksida

sa oled naine kes 
ei saa mehi

(:)teade pärnakatele

pärnu poeete loomemajanduse asjus rahvale
laupäeval 2. nov, gildimaja kandis, selgub

12:30 Ji kirjastuse esitlus: (:)kivisildnik, luuleõpik "Õpetaja ütles"
13:30 Ji kirjastuse esitlus: Andra Jõgis, luulekogu "Teeklaas"
14:30 Ji kirjastuse esitlus: Kaupo Meiel, luulekogu "Pursata Vesuuvile"

(:)hääl on, pilti pole

Luulekunsti juures on paha asi on see, et inimese aju pildiprotsessor on 10 000 korda võimsam kui tekstimasin, sellest saab järeldada ainult üht: kui sa kirjutad sõnu, siis on sinu poeetiline tulemus 10 000 korda viletsam kui tüübil, kes kirjutab pilte.

Seni kuni sa tegeled sõnadega, ei tegele sa luulega. Mitte sinna poolegi.

Vana Burroughs õpetas, et kirjuta nii nagu kirjutaksid filmistsenaariumit: ära ütle et oli kevad, see ei ole nähtav, kas kevad on maal või innas, öösel või päeval, oja ääres või kivi taga, need asjad olgu selged, mälu järgi aga mõte on selge.

Tänase päeva ülesanne on lugeda enda ja teiste luuletusi, pilti otsida ja häbeneda.

1. Helen Kruusi

Agooniad

Ma ytlesin, ära tyki mu pähe
Ära tule, ma pole sind kutsunud

Ära ärata mind keset ööd
andes teada, et tablettide mõju on tuhmunud

Ma piinlen
Mu mõtted
Need ei lõppe

Ja valu mu peas
Yletab aina uusi piirdeid, tõkkeid

Ma astuksin välja
Ma karjuks
Purustaks iga viimse kui närvilõpme

Kuid ta ei lähe ja ei lähe ja jõuab ikka tagasi mu pähe ja..

-ERROR 404-

..ja nyyd ma vist karjusingi vähe..

(:)kommentaar, no ei näe, ei näe valu, ei näe närvilõpmeid, ei näe piire ega tõkkeid, mitte midagi peale terror 404 ei näe ja seegi on ka udune. Õpikunäide sellest, kuidas tuim riimikangutamine ja sõnakõlistamine ei anna meile midagi, kui pilt puudub; telekas on rikkis, hääl on, pilti pole. Tuleb abi kutsuda. Millest algab analüüs, kas kujund on olemas? Ei ole kujundit, edasi on analüüsijal vaba aeg.

2. Margit Peterson

SINISEL ESMASPÄEVAL

seisin kaubanduskeskuse
uksel pilk eksles eskalaatoril
ja hambad ning jalad
olid risti justkui oleks
kohe tulemas...

jõudsin viimasel minutil
ega pidanudki uut
margialbumit ostma

sähh sulle kooki moosiga
lausukus vanaema kes
iialgi ridade vahelt lugeda
ei osanud rahu talle

ühe margi ma viimaks
oma kollektsiooni 
juurde ikkagi sain

põrgu need eskalaatorid
mis alati mind kui 
haavalehte värisema panevad

palun siin on teie varandus
ulatas nägus noormees
otse silma vaadates mulle
märsist välja kukkunud
kopsuka mis maandus
tema jalge ette

oi kuidas mulle ei meeldi
musta pesu rahva ees 
pesta

28.10.2013.a.
Kanali

(:)analüüs, luuletus algab selge pildiga kaubakeskusest, hea. Kehalised kannatused on võrreldes luuletusega 1 väga mõjusalt edasi antud, mis seal kõik ristis on, üldiselt on küll tegu kõnekujundiga aga käib kah, edasi tuleb mitme kõnekujundi üleminek aga neil kõigil on ka visuaalne komponent olemas, nii koogil, moosil, kui margil, puhta funktsionalismi mõõdupuuga mõõtes on liiga harali see osa, eriti vanaema teema aga põhimõtteliselt on teema arendatud ja mitte kõige halvemini. Miks eskalaatorid kedagi värisema panevad ei selgu, peaks selguma, ei tohi tekkida küsimusi seal kus neist pole midagi kasu; siis tuleb pesukoht, mis on nähtav ja selge, teine tugev visuaalne koht esimese stroofi järel, sellele järgnev kõnekujund on aga liigne, tempo langeb, realism väheneb, literatuursus suureneb; margialbumi ja margi koht kõlbas arenduseks hästi aga lõpukujundiks on see sõnamäng liiga nõrk, eelkõige sellepärast, et ta sõnastab eelneva ümber aga ei lisa uut vaatenurka. Arenduse koht ei ole lõpus, arenduse koht on keskel. Lõpus on vaja hoogsat käänakut, muutust, 140ga 90kraadise kurvi võtmist, seda siin ei ole. Kui viimane salm välja visata, ilmselt töötab paremini. Hoidu langeva tempo eest luuletuse lõpus, see tapab.

3. Marks Mets

kõik hinged on nukrad

su silmade niiske pilk
pisarate pärlendus su 
koonul valulaps pauka 
kisendab meile abitusest 
üdini inimlikus lindude 
ja loomade keeles
kui isane on emasesse 
kinni jäänud persed vastamisi 
pilgud mujal mõistus otsas

(:)see luuletus on sarnane luuletusega 2, kõnekujundite arendused kannavad teksti, üldiselt on pilt olemas, lõpp on korralik, isegi väga korralik; paraku läheb arendus kõige kriitilisemas kohas literatuurseks ja võtab hoo väga vales kohas maha, kisun luuletuse ribadeks, et asi oleks selge. Hea näide selles mõttes, et tuttava ja tüütu loomade keele teema asetamine teise konteksti töötab väga hästi, vana kola aga uue ja sobiva nurga all, paraku üks kohmaka keelega literatuurne rida langetab luuletuse kvaliteeti. Annab parandada pole hullu, luuletus on peaaegu olemas.

1. su silmade niiske pilk - Hea standardolukord, kõik näib olevat selge
2. pisarate pärlendus su 
   koonul valulaps pauka  - koerateema tuleb sisse, kena arendus, pisarate stamp ja koon koos on ok, areneme ilusti edasi, hoiame pinget, nii peabki
3. kisendab meile abitusest – nõrk konstruktsioon, abitusest ei kisendata, kisendatakse valust või hirmust, abitus on liiga abstraktne väljend, see ei tähenda midagi, me ei näe abitust, koonu näeme, higipärleid näeme, abitust ei näe, mida ei näe, see ei veena – aja pildirida edasi, väldi tühje sõnu
4. üdini inimlikus lindude 
   ja loomade keeles – see on kõva kujund, väga hästi sobib koonu teemasse, aga enne tuleb see kisendamine ära klaarida, ilma kisa teemata see ei tööta, loogika kaob ära
5. kui isane on emasesse 
   kinni jäänud persed vastamisi 
   pilgud mujal mõistus otsas – pilt ütleb kõik, hea käänakuga lõpp

(:)järeldus, isegi kui korraks kaob pilt ära on perse kohe majas, kogu kupatus vajub lääbakile, ehkki materjal on hea

See pilt on kerge vaevaga leitav

Otsi pilti, kui sa ei luuleta nii nagu kirjutaksid filmi jaoks, on sul ainult halvad variandid.

(:)riimipidurist viimast korda, kaua võib

 

1.    Kust see riim üldse tuli? Tegu on mnemotehnilise vahendiga, mis aitas kirjaoskamatutel isikutel teksti meeles pidada; tegu on kirjaoskuse eelse rudimendiga, eesti luulesse tuli lõppriim koos saksa okupatsiooniga ja biidermeierlike kollaborantidega, vaata koidula jms, nii et midagi võikamat on poeesias üldse raske ette kujutada, orjameeluse kvintessents

2.    Eesti luules, rahvaluules, muud meil ei olnudki, ei ole lõppriimi, rahvaluule kasutas algriimi ja mitte totrusest vaid põhjusel, et meie keeles on lõppriimi liiga vähe, sellest vähesest ei piisa, et ennast vabalt ja kujundlikult väljendada

3.    Lõppriim on eesti keeles luulepidur, kotijooksjad ei jõua staadionil kaugele, seda meeles pidage

4.    Mainitud pidurit mahitavad võhikud: algkooli õpetajad, kes lastele õõnsalt kõlava ellen niiduga vastu pead valavad, muidugi on tegemist kuriteoga eesti kultuuri vastu (ott arderit ja ilmar trulli nagu poleksi olemas, kusjuures mülemal on suurepäraseid riimilisi asju), koidulafetishistid haridus ja kultuurisüsteemis, kellel tuleks käed raudu panna, kolmanda ja neljanda järgulised poeedid, kes midagi suure vaevaga kokku käkerdavad aga pole ühtegi raamatut lugenud ega oma kasutust elust järeldust teinud ning kõikvõimalikud koomikud, lõppriim on tõesti perversselt naljaks

5.    Jah, kõla, muidugi kõla aga miks peab kõla saavutamiseks kasutama tehnikat, mis kõike muud takistab (eelkõige kujundlikku eneseväljendust) ja kas kõla on seda väärt, et lolli mängida, ma ütlen et ei ole; muusika on kõla ja kui luule oleks kõlavam kui muusika, siis oleks kõik pändimehed juba ammu nälga surnud, muusikaga ei võistle poeet nii ega teisiti; luulel on oma tugevused, eelkõige üldistus, tihedus ja kujundlikkus, seda jaagup kreem juba järgi ei tee; kui luule ei tegele oma tugevuste väljaarendamisega, siis pole tal vähimatki lootust

6.    Kui sa tahad kõla, siis vali tehnika, mis annab ruumi ka muule kui ainult kõla, mind isiklikult kõla ei veena, kristallikõla purju ei tee

7.    Miks meil enam riimilisi luuletajaid ei ole? Ja kui on, siis miks nad kasutavad võru keelt nagu kontra või slängi nagu Baier? Variante ei ole, pärast august sanga pole meil suuri riimilisi luuletajaid ette näidata, nii nagu enam kakssada aastat ei ole kirjutatud ühtegi suurt ooperit, miks? See tehnika on ennast ammendanud

8.    Vabal maal võib igaüks tegeleda täieliku totrusega, see ei ole keelatud aga sellest ei ole ka mitte midagi kasu

9.    Puht pragmaatiline pidur on selles, et kõik keeleilule rajatud asjad on tõlkimatud ja seega ei ulatu meie väikeselt turult kaugemale, ahne ja upsakas isik ei saa juba sellpärast riimi kangutada, ta on mõistetud kolklusse ja unustusse, meie rahvas sureb kohe välja ja maakeelsed asjad visatakse minema kui kasutud ja aegunud

10. Väärikas poeet aga ei saa riimi kasutada, sest see loomalik tehnika on alandav

11. Mina olen teinud kompromissi, kasutan riimi vahel harva, kõige jälgimate teemade ja isikute kujutamisel, sinna see sobib

12. Kui keegi väidab, et jürgen rooste riimilised luuletused on tema parimad luuletused, siis ma tahan analüüsi näha, siiani ei ole näinud

13. Teoreetiliselt on nii, et kui saab uksest, siis ei ole eriti tark väljuda läbi prügišahti

(:)kolm lohet, kolme peale üks pea

Meil on siin kolm luuletust, kolm algust ent paraku vaid üks lõpp.

Lugege need luuletused läbi ja vaadake kuidas nad algavad, kuidas arenevad ja kuidas lõppevad.

Selline lihtne harjutus iseseisvaks eluks.

Kuidas luuakse rutiin ja mis selle rutiiniga osatakse peale hakata.

1.    Karelus Maximus Magnificus

ei 
saa kurb
kuidagi olla
kui 
eelistatakse
sinule kedagi teist 
või
kolmandat
ahvilegi pole
võimalik
selgeks teha
et 
mesi on
magusam kui
banaan

2.    Kristel Mägedi

mustlane
....

pane käsi alla 
ja ma annan sulle 
õnne toova mündi 
ma annan sulle 
elu õnne 
annan 

las ma loen 
las ma vaatan 

anna mulle oma käsi 
las ma loen 
räägin sulle sinu minevikku 
sinu tulevikku 

juba kaugelt nägin sind tulemas 
teans sinust kõik 
mida sa ise ei tea 
mida sa arvad et sa ei reeda 
mida sa arvad et see ei paista 

oh kallis inimene 
tule 
las ma räägin sulle sinust endast 
asjadest mida oled peitnud enese eest 

tule tule 
anna mulle oma käsi 
ma räägin sulle head 
ku annad mulle raha 

kui annad vähe 
ma räägin halba ka 

anna mulle käsi 
.... 
....

 

3.    Ivar Paulson

minul ja mu tüdruksõbral
on mõlemal kaks musta püstolit
kuid ma ei viitsi enda omasid
küll kogu aeg kaasas kanda

 

 

Analüüs

See on tehniline analüüs, analüüs ei tegele autorite isikuomadustega vaid autorite kirjutatud tekstidega, analüüsi alus on kehtiv poeetiline triviaalsüsteem.

 

Mis on head?

 

1.    Kõigil kolmel luuletusel on teema ja algpunkt, kust luuletust ehitama hakatakse, see on vajalik, sest ilma teemata ja alguseta, ei ole võimalik edasi minna

2.    Luuletus 1 üritab leppida armukatastroofiga, 2 kirjeldab ennustavat mustlast ja 3 relvastatud noorpaari, toredad teemad kõik, kõrge emotsionaalsusega, lihtsalt mõistetavad

3.    Luulelise luule algkoolist pähe taotud sisustampi, väga kanget keelt ja loomalikku riimikangutamist ei ole, põhivigu on välditud

 

Mis on halba?

 

1.    Kaks luuletust on lõpetamata, luuletus 2 ei suuda mingil kombel rutiinist välja tulla, tekst kirjeldab küll mustlaskelmi tavapettust aga ei midagi enamat, et mustlane tahab raha ja et rahast sõltub tema mesijutt või needus, see ei tohiks küll tervele täiskasvanud inimesele üllatusena tulla. tüüpnäide luuletusest, mis ei vii kusagile, kus rutiini loomisele ei järgne midagi ja kõik kukub kolinal kokku

2.    Luuletus 2 on küll lõpetatud, lõpetaud isegi kujundiga, mesibanaani värk, mäletate küll aga lõpu kujund liiga ennustatav, kujund sõnastab eelneva ilusasti ümber aga ei lisa uut vaatenurka, nii me rutiinist me välja ei saa ning luuletus jääb poolikuks

3.    Kõige tugevama lõpuga on luuletus 3 aga ikkagi on palju probleeme, mis ei lase sellel tekstil hiilata, tõesti, viitsimatus relvi kaasas kanda on täiesti piisav vaatenurga muutus ja tooks meid ilusti rutiinist välja, kui paraku ei ole rutiin ise enne korralikult välja arendatud, kogu lugu jääb liiga abstraktseks ja hõredaks, me ei saa teada kellega on tegemist, kus tegevus toimub ja milleks; kohtumine mustlasega ei vaja seletust aga hambuni relvastatud noorpaar küll, ponni ja klaid vä? sõda vä? duellikomplektid vä? midagi ei saa aru, detailipuudus ja põhiteema nõrk arendus ei lase iseenest täiesti korralikul lõpul täiega töötada. tüüpnäide sellest, kuidas hea lõpp ei vea välja, kui luuletusel pole keskkohta, pole arendust, lõpukujund vajab korralikku eeltööd ja nagu ikka, kõik algab elunägemisest, realistlikust detailist ja selgusest, segadusse ei saa tuua pööret ega muutust

4.    Luuletus kaks on samuti liiga skemaatiline, räägi lugu korralikult lahti aga ära tammu ühe koha peal nagu luuletus 2

5.    Mõtle kompositsioonile, mõtle tervikule, ise ei juhtu midagi ja kui juhtub ise, siis haiseb

(:)kärpimistehnika, juhul kui midagi enam ei aita, ei asendus ega midagi

Eks me kõik ole tänagi lugenud mitmeid totraid luuletusi ja mõelnud, mida nendega peale hakata, kuidas päästa nende lugemisele raisatud aeg, mis meie eluiga lühendab ja elukvaliteeti rüvetab.

Vahel päästab meid ja tekitab poeetilistele terroristidele vaimseid kannatusi vana hea asendustehnika aga mõne julmuse rutiin on nii metoodiline, et asenda nii või teisiti, ei vea välja.

Sellisel juhul soovitan kärpimist, kui totrusel on süsteem, siis lõhu see süsteem ära, igas savis on peidus kruus või kauss, alati pole see kõige suurem kunst aga ikkagi kauss, söö või ise.

Oi see kättemaks on valus, näitad rutiinitallajale, mis tema luuletuses peidus oli ja mida ta sealt ise kätte ei saanud. See lömastamine on õiglane.

Tänane ahjusooja autor on tüüpiline valuüritaja aga meie ei lase ennast piinata, me anname vastu. Ja me anname sellise litri, et mustus pritsib jupiteri kuudeni.

Teadmine ei ole mitte ainult jõud vaid ka vendetta.

Hando Henno

Luik

Kord jalutasin mööda järveranda
ja värske oli hommikune kaste,
mis nüüd haljal rohul tuli kanda;
mis oli laskun'd üle metsalaste.

Seal silmasin ma äkki ühte luike,
kes miskipärast minu poole ujus.
Ehk selle pärast, et ma ühe huike
olin teinud oma ülirõõmsas tujus.

Jah, otse minu juurde tuli, otsa vaatas
ja nõtkel kaelal tõstis üles pea
ja oma musta luigesilma paotas,
et vaadata, kust rohtu võtta hea.

Siis sukeldas ta oma kaela vette,
et luigenokal lasta teha tööd.
Ma usun – tema vaev läks asja ette -
tal nokas vetikas, nüüd muudkui aina söö.

Ta väreleval järvepinnal liikus,
sest toitumine täna oli ladus
ja imevaikselt virvendusel kiikus
ning peagi minu silmist ära kadus.

1999

(:)ja nüüd sama asi kärbitud ja pealkirjastatud,

midagi pole lisatud, see kõik oli seal olemas

(:)ületöötanud hipster

kord

hommikune

kaste
tuli kanda

ma

usun

asja

nüüd

muudkui

aina söö

rioe de Janeiro

27.10.2013

(:)räägi lugusid või sure

1. Jätkub ahjusooja luule staare tutvustav märatsushoog
2. Meie lugejad tunnevad juba margo vainot, professionaalset poeeti, kes luuletab iga päev vähemalt neli tundi
3. Täna tirime kõrvupidi päevavalguse kätte einar ojarandi
4. Kui margo vaino loomingu igati positiivne näide tõestab meile veenvalt, et tuleb teha tööd, siis ojarandi edulugu räägib sellest, et mõistlik on jutustada lugusid
5. Aga enne loomoraali mõned sõnad tööst: ilma tööta ei juhtu midagi, ilma pingutuseta ei saa rallit sõita, samas abi on ainult mõtestatud tööst, loll rassimine on looduskatastroof
6. Vaino teeb mõistlikku töö, me näeme seda tulemusest, töövõtete valik suureneb, lisaks meisterlikule keelemängule, millel ei ole ega saagi olla väga pikka perspektiivi, nii nagu riimluulel ei ole väljavaateid ega tohigi olla, sest viljakaid variante on keelepõhistes tekstistrateegiates vähe, riime lihtsalt ei ole piisavalt, rutiin tapab
7. Vaino on jõudnud tööd tehes elulise kujundina ja see on viljakas tehnoloogia, sest erinevalt riimidest ei saa elu kunagi otsa, inimelu võib lõppeda, ka liigi tasemel aga elu on umbrohi kuubis, igaüks kes on muru niitnud, teab seda
8. Ainult piisavalt tööd tehes, jõuab luuletaja selleni, et mõikab, temani jõuab teadmine, et kõige lihtsamad lahendused on samas kõige tüütumad, ainult raske töö väga pika aja jooksul viib selleni, et autor tüdineb ise triviaalsusest, millest luule lugejal on juba saja aasta eest kõrini villand saanud, nt romantiline plastik, jube mürk: kuu kuma, vaim, lill, laps, allikas, napakas ja kleepuv armusoig
9. Lugude jutustamine on kindel kvaliteedigarantii, lugu on kirjanduse aatom, algühik ja algallikas, muinasjutud, müüdid, legendid, pärimused – kõik need on lood, vot juhtus nii ja nii, klassika on lood, mida siin veel seletada
10. Ojarannal on enamus häid asju lood, sageli lood tema enda elust, ma arvan, et kõigil on elu ja selles mõttes ei ole einaril mingit alatut konkurentsieelist
11. Paljud algajad ja nagu näha tulemusest, ka elukutselised luuletajad, ei saa aru kas nende luule on midagi väärt, lugu oskab igaüks hinnata, selle eest on hoolitsenud kino, televisioon ja raadio, lugu on üks selge asi
12. Loo asemel ei saa pakkuda kleepuvat väljaheidet, sind paljastatakse kohe
13. Filosoofia, emotsiooni ja geniaalsuse pähe aga üldjuhul ainult väljaheidet pakutaksegi, miks? Sest emotsioon ongi väljaheide, olemuslik rüve väljaheide; filosoofiast ja geniaalsusest pole aga massidel õrna aimugi, lugu on aus kaup
14. Mind ei huvita sinu emotsioonid, kedagi ei huvita sinu emotsioonid, räägi oma lugu või lähed põrgusse ja hakkad seal kujundit kangutama ja kompositsioonikalas puljongiks keema
15. Lugu aitab nii kujundi kui kompaga, proovi ise järgi
16. Ja siit ta tuleb, einar superstaar

                

Einar Ojarand

söön vaikselt küpsist
rüüpan rohelist teed
rind ja habe pudised
ninakarvad said aetud
prillid puhtaks kasitud
magalas tuimlen öös 
kuni tuleb hall hommik
kolmekümnega sõidab
must üle

27.10.2013

Mis siin vinguda on?

1. Detail annaks hoogu, mis küpsis, küpsis mida isiklikult ei kõneta aga mis tee, tee mind väga huvitab, millises magalas, kus, kui hall, milline toon viiekümnest? Liiga palju küsimusi, liiga palju lihtsalt sõnu – pilti on vaja, detaili on vaja, reaalsuse illusioon võiks, tegelikult peaks olema rämedam
2. Sõnavalik: kas lastekeelne pudised ja veider moonutis tuimlen on antud kontekstis kõige kohasemad, ei ole, eriti ettevaatlik tuleb olla tuimlemistega, kõik standardkeelest kõrvalekalduvad asjad tõmbavad tähelepanu, rikuvad rütmi ja on üldse põhjendamatu perssevalu, tuim on see töökindel sõna, seda sõna saab sajal erineval moel täpsustada ja teritada
3. Kompa on ok, rutiini tõmbab autor laksuga käima ja kangutab selle parajasse pingesse ning murrab lõpus kujundiga raksti pooleks, hea töö aga silmailu kala on sees, miks see viimane reajunn nii lühike on? häirib, ükski asi ei tohi häirida, ja ärge küsige miks pinde ei tohi olla küüne all, halb on, sellepärast
4. Kujund on, kompa on, detaili pole, elame üle aga elu peab olema ilus
5. Rohkem ei vingu, töötab aga kui tuunida, töötaks sitaks aremini