(:)kolm luuletust

 

seda ahjusoojas väga tihti ei juhtu

et loed kolm minutit ja leiad kolm luuletust

helge hetk

eriti võrreldes tema tühisuse mathura

teosega „sõstrahelmed/currant beads“

mida just üritasin lugeda

http://www.apollo.ee/sostrahelmed.html
ei õnnestunud lugeda

 

polnud midagi lugeda

ja pildid olid ka nõmedad

eriti võikalt mõjusid

tõlked inglise keelde

milleks? kellele? piinlik

 

ahjusoe tegi täna hommikul

poeetilise triviaalsüsteemi põhjakihil

selja sitaseks aga see väike m on

ikkagi ainult ropp põhjakaabe

 

1.

Murka Rasmus Matroskin
täpselt nii
kaua
kui me ei
oska

vastata
küsimusele
kes kontrollib
julgeolekut

oleme me
kährikud
kiirteel

 

2.

Alvar Reisner

olen kindel
et see müüja
prismas kelle

käest käivad
läbi
veinid õlled
vorstid snäkid
õunad porgandid
mopid juustud
leivad
saiad
kala 
kondoomid

mõtleb 

armastusest

 

3.

Maarika Siim

kolisin
külalisi käib nagu kirjusid koeri

vanni valget emaili võrdlen
nende hambatooniga
enne hommikust lahkumist 

ige irvel
valmistun remondiks

vein segab
värve

 

 

mis on head?

1. väike m kirjutab nii, et me ei saa aru millest või milleks, seevastu kolm luuletust on lihtsalt tuvastatava eesmärgiga ja me saame hinnata, kas eesmärk on saavutatud ja kas eesmärgi saavutamiseks on kasutatud kohaseid vahendeid
2. väike m kasutab alatut trikki, punnitab vaimsust ja liputab loodusega, need teemad peaks olema nii õilsad, et põhjendavad iga totruse ja käpardlikkuse, tegelikult see nii ei ole, totrus jääb totruseks, kanguta vaimu kas või nii valusalt, et soolejupp ripendab taga, kolm luuletust ei poe vaimu ega looduse selja taha, väärikas suhtumine
3. kolm luuletust räägivad elust ja see on töötav tehnika, miks peaks luuletama kummitama ja ahelatega kolistama
4. kolmel luuletusel on kompositsioon, muidugi on vinguda aga tehniline taip on ilmne ja lootustandev
5. väike m pole seda väärt, et tema raamatud osta või laenata, laenamine toob talle mitu senti tasu, mida ta pole välja teeninud aga lugege raamatukogus, tundke ennast inimesena, see on hea tunne ning üritage vältida selle sopaka sisse sülitamist

mis on halba?

1. murka luuletus 1 vastab jämedas joones luuletuse tehnilistele nõuetele, on arendus ning arendus viib kujundini, kujund on keskelt läbi korralik kährik aga arendus on nõrk, arutlevas tehnika peaks olema veenev argument, julgeoleku kontroll on paremal juhul büroktaatia, ei tekita emotsioone, kui keskmise salmi asemele õnnestuks joonistada midagi, mis kirjeldaks ühiskondlikke probleeme paremini ja kui seda õnnestuks teha nii, et kähriku sissetoomine oleks üllatav, siis võiks rahule jääda, hetkel on rahul olla teema ja jämeda kondikavaga, teoreetiliselt saab sellest asjast asja
2.  alvari luuletus 2 on väga kõva ehitusega, eluline kordusmotiiv, mis on puänteeritud poeetilise standardlahendusega, hea näide rutiini loomisest ja selle funktsionaalsest murdmisest, kui midagi ette heita, siis eelmise postituses nähtud karoluse luuletuse ilmseid mõjutusi (lugejat see ei häiri ja mõistlik mõjutus on hea asi, hetkel siin lihtsalt vähendab värskust, muus kontekstis võtab luuni välja) ja rutiiniloome detailivaesust, kui siin mõni vorst või mopp detaili viia, siis on kohe päris hea
3. maarika luuletus 3 on tähelepanuväärne, tugev ja täpne lähtepunk on kindlalt fikseeritud (ilma kindla lähtepunktita on väga raske rutiini arendada), kolimine ja külalised, selge pilt, kõigile arusaadav – arendus on võimas, töökindlad üleminekud mida soovitan kõigil õppida: üleminek vannilt hammastele, irvelt remondile, veinilt värvile – parim rutiiniloome on rutiini vaikne õõnestamine juba esimestes variantides, kusjuures kõik üleminekud sobivad teemasse ja viivad loogiliselt põhikujundini, detail viib detailini, ei mingit üldsõnalist jauramist, tehke nii ja teie pärast on taevariik ja kirjanduslugu, halba on niipalju, et sellist kõva kraami on maarikal vähe
4. halb on ka see, väga halb, ma kahtlustan, et paljud ei saa siimu luuletusest aru, siim ise kaasaarvatud
5. jube on ka see, et teid tülitatakse edaspidi analüüsiga iga päev ja te ei saa öelda, et keegi ei selgitanud, kust mina pidin selle peale tulema

millised on järeldused?

1. 1 näitab, et ilma detailita ikka ei saa;
2. 2 näitab, et kuigi kõva kompa saab ka ilma detailita tulemuse, kusjuures ilma võimsa kujundita, on detaili ja kujundiga ikkagi parem
3. 3 näitab, et detail on jumal, eriti kui suudad üleminekud käima vedada,
4. siim on õpikunäide rutiiniloomisest ja lõhkumisest nii, et luuletus seisab koos ja enagi veel
5. lõppjäreldused teeme siis, kui siim on kirjutanud kümme sama tehnika ja tasemega luuletust