1. Mina olen 30+ aastat luuletanud
2. Elu olen näinud
3. Ja olen ka hirmsaid elukaid
näinud
4. Üks korduv pilt, nagu refrääni
koht kirjanduselu, on selline:
5. Noorpoeet räägib omaette, kedagi
toas ei ole, moblat ei ole käes ega kõrvas, seisab peegli ees ja seletab, nii ta siis
jahub omaette, päevade kaupa – peeglike peeglike, tsau mis teed, niisama nahh,
kuule ütle siis, kes on kõige andekam inimene kogu maailmas, ütle nahh, ah et
mina olen, see mina siin wää, ohh jahhhhh, ütle seda veel, jahh, jahhh, jahhhh,
ma mõtlesin ise ka kohe, et kesse siis muu, ikka mina jah, hea et see asi nüüd
selge on, nojah siis…
6. Täpselt nii ongi
7. Alati on noorpoeet maailma kõige
andekam inimene
8. See on täiesti kindel ja ümberlükkamatu
fakt
9. Meil on peegli eksperthinnang
10. Meie ei hakka peegliga vaidlema
11. Kui maailma kõige andekamad, siis jumal
nendega ega see tükki küljest ära ei võta
12. Aga alati tekib küsimus, miks nende maailma
kõige andekamate inimeste luuletehnika nii algeline ja abitu on
13. Vastus on alati üks
14. Anne segab
15. Anne pidurdab
16. Anne sööb aju ära
17. Anne paneb loomalikult möögima
18. Anne tuli püksi, näed siis, just sel hetkel
olid püksid jalas
19. Sellised asjad käivad selle kõige suurema ande
juurde
20. Ega andekoormat ei ole kerge kanda
21. Just sellepärast, kui näete andekat inimest,
aidake ta üle tee
22. Oh jah, nii ongi need vähesed funktsionaalsed luuletused,
mis meil üldse on, kõik ilma eranditeta andetute isikute looming
rio de janeiro
6.11.2013
