(:)miks arukad inimesed ei räägi stiilist?

1.    Aga sellepärast et stiil on nagu eetika

2.    Igal olevusel oma eetika

3.    Mustlaseetika

4.    Juudieetika

5.    Moslemieetika

6.    Pankurieetika jne jne

7.    Nad ei suuda omavahel kunagi kokku leppida

8.    Sest pole milleski kokku leppida, igal matsil oma eetika ja oma stiil

9.    Mina lähtun oma tegevuses seadustest

10.  Eelkõige põhiseaduses

11. Vastavalt eesti vabariigi seadustele võin ma süüa sealiha aga ei tohi tappa uskmatuid koeri

12.  Luuletamises lähtun ma funktsionalismist

13. Toon konkreetse näite

14.  Et oleks selge mis on funktsionalism

15.  Staadion

16.  Võidujooks

17.  400 m tõkkeid

18.  Stiilne on joosta platvormkingadega ja laiade läikivate pükstega nagu klämmroki kangelane a la bolan

19.  Funktsionaalne on joosta naglide ja liibuva maikaga

20.  Funktsionalism annab tulemuse

21.  Stiil annab põhjust vaimseks üleolekuks

22.  Aga mitte sellele, kes pole enamat kui stiili takerdunud kõhutuul

rio de janeiro

6.11.2013

(:)kõige piinlikum möödalaskmine poeesia alal üldse

1. Sageli panevad tüübid oma armetus luules rõhku headusele ja ilule
2. See on massiliselt levinud strateegia
3. See on sama massiliselt läbikukkunud strateegia
4. Asi ei ole headuses
5. Asi ei ole ka ilus
6. Headus on ok
7. Ja ilu on samuti ok
8. Asi on autoris
9. Igal tugeval autoril on oma tugevad küljed
10.  Nõrgal autoril muidugi ei ole tugevaid külgi, see ei ole võimalik
11.  Paraku ei ole headus ja ilu kõigi autorite tugevamad külgeded

rio de janeiro

5.11.2013

(:)vahele jäid, hakkame aga jälle kõrvu rullima

1. Nagu ei oleks varem räägitud
2. Kas üks luuletus peab manduma nagu eesti riik ja rahvas?
3. Kas peab manduma, küsitakse?
4. Kas luuletus peab algama kujundiga ja lõppema vaimuhämarusega?
5. Kas tark inimene paneb kujundi algusesse ja hakkab siis langevas tempos soiguma?
6. Kas sa saad on tippkujundist midagi paremat kirjutada?
7. Kui saad, miks sa siis ei kirjuta?
8.  Miks keegi ei saa?
9. Miks krimiromaani alguses mõrvari nime ei avaldata?
10.  Kurat küll
11.  Ainus vabandus on see, et seda viga teevad ka paljud profiluuletajad
12.  Mõtlematus, emotsionaalne loomalikkus, totrus
13.  Kujund ei ole luuletuse algus, kujund on luuletuse lõpp
14.  See on reegel ja seda reeglit saab rikkuda ainult see, kes on võimeline järjest 20 reeglipärast luuletust kirjutama aga selle reegli tõhus rikkumine raiskab niipalju energiat, et sellega saab kirjutada 30 reegipärast ja funktsionaalset luuletust
15.  Kui paned kujund algusse ja kujundi järele savi, siis sa sured
16.  Elu nii halb va?
17.  Kujund ilma kompara on loodusõnnetus?
18.  Annan head nõu
19.  Valmista luuletusele fikseeritud algus, arenda teema välja, loo rutiin ja murra see rutiin kujundiga, nii tehakse
20.  Enne kui luuletuse üles riputada, vaata kas põhiviga sees ei ole, vaata kas tempo ei lange
21.  Kui langeb, tööta kompaga, kompa on õpitav, kujund on anne
22.  See väike töö võtab 15 minutit
    
    

Andres Rõhu:

kõik mida on puutunud
su sitane näpp
on saanud
kullaks
raha hingus
lausa lõõmab

PS

(:)sellest saab asja, kui...

rio de janeiro

5.11.2013

(:)kumm ilma seksita – halva luule atlas

1. Tööta ilusate sõnadega
2. Kasuta ilusate sõnade valmispakette
3. Siis pole vaja mõelda
4. Usk, Lotus, Renault on kõige parem
5. Siis räägi suurest tundest
6. Suurest tundest rääkides ei pea olema suur sõnameister
7. Lõpeta isikliku pöördumisega
8. Kordan: esiteks ilusate sõnade valmiskomplekt, teiseks armulima, kolmandaks isiklik pöördumine armastuse sooduspakkumise vormis - see töötab alati
9. Kujundit ei ole vaja, loovust ei ole vaja, mitte ühtegi luule omadust ei ole vaja
10. Anna nürilt tuld, keskendu kummile
11. Kumm ja seks on lahutamatud, kui on kumm, siis on ka seks

Kaarel Lehtsalu:

usk, lootus, armastus
on sinu jaoks vaid sõnad
ja sa ei tea, et oled pime
nägemaks, et tegelikult 
juba ammu on üks
inimene
kes sinust hoolib
ja loodab, et kord
sa avad silmad
ja südame
armastusele

PS

(:)ma tõesti vihkan seda kõike

rio de janeiro

4.11.2013

(:)räägi sellest millest mõtled, räägi inimkeeles ja vea kompa välja

 

Täna võrdleme taas kahte ahjusooja luuletust, kahte erinevat tehnoloogiat, täiesti erinevat tulemust. Luuletus 1 räägib kunstist, luuletus 2 seksist, statistika annab lootust luuletusele 2, internet ei ole kunstiajaloo uurimise koht, see on pornourgas. Luuletusel 2 on kõik eeldused võita. Küsimus on selles kas tekst kannab.

 

A
Vaatame kuidas 1 ja 2 oma teemad välja mängivad, millised on tehnilised lahendused?

B

Paraku on luuletus 1 kunstlik, loe plastik, nii sisult kui vormilt: luuletuse 1 vorm on puine, keel karvane, riimiüritus läbikukkumisele määratud, areng minimaalne, kogu luuletus on üks lonkav paigaltammumine.

C

Luuletuses 1 häirivad ka kasutud suurtähed, kirjavahemärgid ja muu graafiline risu, seda pole vaja, see mis midagi juurde ei anna, olgu arem olemata, luuletus on funktsionaalne tekst, liiasus on kuradist, kõik mis saab välja kärpida, tuleb välja ka välja rookida.
D
Seevastu luuletus 2 keel on tavaline normaalne, kui räägid nagu inimene, on lootus et inimesed mõistavad sind

E
Luuletuse 2 teksti struktureerib kordusmotiiv, mis võimaldab koos hoida suhteliselt haakumatut materjali ja on selles mõttes praktiline ja mugav, kasutades ordust on varieerimiseks palju võimalusi, ei pea tavaloogikast kümne küünega kinni hoidma; kordus ei kägista autorit ja lugejale on ta alati kargu eest.

F

Luuletus 2 on stiilne, taustauuringud näitavad, et stiil on saavutatud klassika lugemisega, vt http://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/15-peamist-pohjust-miks-eesti-naine-endale-meest-ei-leia.d?id=66989940, sellist totrust juba ise välja ei mõtle ja ei ole vaja üritada, keegi kuskil on sinu eest musta töö ära teinud, rakenda ta lihtsalt oma vankri ette, stiile ei leiutata, stiile liisitakse.

G

Stiili liisimine on tõhus töövahend, nagu nägime, ilmus luuletus 2 võrku viis minutit pärast naisteka soga. Ei mingit ajaraiskamist, Juba Juhan liiv ütles, et kirikuid ei ehitata kalliskividest, tavalised tellid käivad küll. Mõte on siis selles, et ilusad sõnad ja õilsad teemad ei tee luuletust, luuletus on kompositsioon.

H

Luuletuse 2 kompositsioon on vastupidav ja ökonoomne, tempo tõuseb, vastuolud teksti elementide vahel suurenevad aga tervik tugevneb ning puänt on olemas, mis sa veel tahad, klassika.

1. Boris Polov

500 EUROT.

Aastaid õppimist,
"haltuurat" ja seksimist,
et saada viissada
ükskõik mis teatris.

Vilistlasi viisteist,
vakantseid kohti null,
ja pead laval näitama
milline su m... .

Iga asi teatris
on kallim kui artist
tool ja prügikast
prozektor ja kuliss.

Viiesaja eest
näitleja olgu vait,
energia jäägu majja
haltuurat teha "out".

Lava on selleks
et rääkida tõtt,
palk ei tõuse
pane riidesse, Mitt.

Rikkuri proua Linnateatris
kalli pileti ostis ja staare imetles,
polnud aimu kuidas elab staar
kelle palk on viiesajakas.

07.09.12.a Tartus

2. Karelus Maximus Magnificus

sa
mängid liiga rasketi kättesaadavat
sa
piirdud oma sõprade tuttavate ja vendadega
sa
sead mehele liiga kõrged ootused
sa
oled liiga meeleheitel
sa
näägutad
sa
otsid lapsele isa mitte endale meest
sa
oled liiga ennast täis ja käitud ebaviisakalt
sa
oled kullakaevaja
sul
pole millestki rääkida
sa
räägid liiga palju
sa
oled litsakas
sa
pole sina ise
sa
klammerdud
sa
kasutad seksi relvana
sa
ei oska seksida

sa oled naine kes 
ei saa mehi

(:)hääl on, pilti pole

Luulekunsti juures on paha asi on see, et inimese aju pildiprotsessor on 10 000 korda võimsam kui tekstimasin, sellest saab järeldada ainult üht: kui sa kirjutad sõnu, siis on sinu poeetiline tulemus 10 000 korda viletsam kui tüübil, kes kirjutab pilte.

Seni kuni sa tegeled sõnadega, ei tegele sa luulega. Mitte sinna poolegi.

Vana Burroughs õpetas, et kirjuta nii nagu kirjutaksid filmistsenaariumit: ära ütle et oli kevad, see ei ole nähtav, kas kevad on maal või innas, öösel või päeval, oja ääres või kivi taga, need asjad olgu selged, mälu järgi aga mõte on selge.

Tänase päeva ülesanne on lugeda enda ja teiste luuletusi, pilti otsida ja häbeneda.

1. Helen Kruusi

Agooniad

Ma ytlesin, ära tyki mu pähe
Ära tule, ma pole sind kutsunud

Ära ärata mind keset ööd
andes teada, et tablettide mõju on tuhmunud

Ma piinlen
Mu mõtted
Need ei lõppe

Ja valu mu peas
Yletab aina uusi piirdeid, tõkkeid

Ma astuksin välja
Ma karjuks
Purustaks iga viimse kui närvilõpme

Kuid ta ei lähe ja ei lähe ja jõuab ikka tagasi mu pähe ja..

-ERROR 404-

..ja nyyd ma vist karjusingi vähe..

(:)kommentaar, no ei näe, ei näe valu, ei näe närvilõpmeid, ei näe piire ega tõkkeid, mitte midagi peale terror 404 ei näe ja seegi on ka udune. Õpikunäide sellest, kuidas tuim riimikangutamine ja sõnakõlistamine ei anna meile midagi, kui pilt puudub; telekas on rikkis, hääl on, pilti pole. Tuleb abi kutsuda. Millest algab analüüs, kas kujund on olemas? Ei ole kujundit, edasi on analüüsijal vaba aeg.

2. Margit Peterson

SINISEL ESMASPÄEVAL

seisin kaubanduskeskuse
uksel pilk eksles eskalaatoril
ja hambad ning jalad
olid risti justkui oleks
kohe tulemas...

jõudsin viimasel minutil
ega pidanudki uut
margialbumit ostma

sähh sulle kooki moosiga
lausukus vanaema kes
iialgi ridade vahelt lugeda
ei osanud rahu talle

ühe margi ma viimaks
oma kollektsiooni 
juurde ikkagi sain

põrgu need eskalaatorid
mis alati mind kui 
haavalehte värisema panevad

palun siin on teie varandus
ulatas nägus noormees
otse silma vaadates mulle
märsist välja kukkunud
kopsuka mis maandus
tema jalge ette

oi kuidas mulle ei meeldi
musta pesu rahva ees 
pesta

28.10.2013.a.
Kanali

(:)analüüs, luuletus algab selge pildiga kaubakeskusest, hea. Kehalised kannatused on võrreldes luuletusega 1 väga mõjusalt edasi antud, mis seal kõik ristis on, üldiselt on küll tegu kõnekujundiga aga käib kah, edasi tuleb mitme kõnekujundi üleminek aga neil kõigil on ka visuaalne komponent olemas, nii koogil, moosil, kui margil, puhta funktsionalismi mõõdupuuga mõõtes on liiga harali see osa, eriti vanaema teema aga põhimõtteliselt on teema arendatud ja mitte kõige halvemini. Miks eskalaatorid kedagi värisema panevad ei selgu, peaks selguma, ei tohi tekkida küsimusi seal kus neist pole midagi kasu; siis tuleb pesukoht, mis on nähtav ja selge, teine tugev visuaalne koht esimese stroofi järel, sellele järgnev kõnekujund on aga liigne, tempo langeb, realism väheneb, literatuursus suureneb; margialbumi ja margi koht kõlbas arenduseks hästi aga lõpukujundiks on see sõnamäng liiga nõrk, eelkõige sellepärast, et ta sõnastab eelneva ümber aga ei lisa uut vaatenurka. Arenduse koht ei ole lõpus, arenduse koht on keskel. Lõpus on vaja hoogsat käänakut, muutust, 140ga 90kraadise kurvi võtmist, seda siin ei ole. Kui viimane salm välja visata, ilmselt töötab paremini. Hoidu langeva tempo eest luuletuse lõpus, see tapab.

3. Marks Mets

kõik hinged on nukrad

su silmade niiske pilk
pisarate pärlendus su 
koonul valulaps pauka 
kisendab meile abitusest 
üdini inimlikus lindude 
ja loomade keeles
kui isane on emasesse 
kinni jäänud persed vastamisi 
pilgud mujal mõistus otsas

(:)see luuletus on sarnane luuletusega 2, kõnekujundite arendused kannavad teksti, üldiselt on pilt olemas, lõpp on korralik, isegi väga korralik; paraku läheb arendus kõige kriitilisemas kohas literatuurseks ja võtab hoo väga vales kohas maha, kisun luuletuse ribadeks, et asi oleks selge. Hea näide selles mõttes, et tuttava ja tüütu loomade keele teema asetamine teise konteksti töötab väga hästi, vana kola aga uue ja sobiva nurga all, paraku üks kohmaka keelega literatuurne rida langetab luuletuse kvaliteeti. Annab parandada pole hullu, luuletus on peaaegu olemas.

1. su silmade niiske pilk - Hea standardolukord, kõik näib olevat selge
2. pisarate pärlendus su 
   koonul valulaps pauka  - koerateema tuleb sisse, kena arendus, pisarate stamp ja koon koos on ok, areneme ilusti edasi, hoiame pinget, nii peabki
3. kisendab meile abitusest – nõrk konstruktsioon, abitusest ei kisendata, kisendatakse valust või hirmust, abitus on liiga abstraktne väljend, see ei tähenda midagi, me ei näe abitust, koonu näeme, higipärleid näeme, abitust ei näe, mida ei näe, see ei veena – aja pildirida edasi, väldi tühje sõnu
4. üdini inimlikus lindude 
   ja loomade keeles – see on kõva kujund, väga hästi sobib koonu teemasse, aga enne tuleb see kisendamine ära klaarida, ilma kisa teemata see ei tööta, loogika kaob ära
5. kui isane on emasesse 
   kinni jäänud persed vastamisi 
   pilgud mujal mõistus otsas – pilt ütleb kõik, hea käänakuga lõpp

(:)järeldus, isegi kui korraks kaob pilt ära on perse kohe majas, kogu kupatus vajub lääbakile, ehkki materjal on hea

See pilt on kerge vaevaga leitav

Otsi pilti, kui sa ei luuleta nii nagu kirjutaksid filmi jaoks, on sul ainult halvad variandid.

(:)kolm lohet, kolme peale üks pea

Meil on siin kolm luuletust, kolm algust ent paraku vaid üks lõpp.

Lugege need luuletused läbi ja vaadake kuidas nad algavad, kuidas arenevad ja kuidas lõppevad.

Selline lihtne harjutus iseseisvaks eluks.

Kuidas luuakse rutiin ja mis selle rutiiniga osatakse peale hakata.

1.    Karelus Maximus Magnificus

ei 
saa kurb
kuidagi olla
kui 
eelistatakse
sinule kedagi teist 
või
kolmandat
ahvilegi pole
võimalik
selgeks teha
et 
mesi on
magusam kui
banaan

2.    Kristel Mägedi

mustlane
....

pane käsi alla 
ja ma annan sulle 
õnne toova mündi 
ma annan sulle 
elu õnne 
annan 

las ma loen 
las ma vaatan 

anna mulle oma käsi 
las ma loen 
räägin sulle sinu minevikku 
sinu tulevikku 

juba kaugelt nägin sind tulemas 
teans sinust kõik 
mida sa ise ei tea 
mida sa arvad et sa ei reeda 
mida sa arvad et see ei paista 

oh kallis inimene 
tule 
las ma räägin sulle sinust endast 
asjadest mida oled peitnud enese eest 

tule tule 
anna mulle oma käsi 
ma räägin sulle head 
ku annad mulle raha 

kui annad vähe 
ma räägin halba ka 

anna mulle käsi 
.... 
....

 

3.    Ivar Paulson

minul ja mu tüdruksõbral
on mõlemal kaks musta püstolit
kuid ma ei viitsi enda omasid
küll kogu aeg kaasas kanda

 

 

Analüüs

See on tehniline analüüs, analüüs ei tegele autorite isikuomadustega vaid autorite kirjutatud tekstidega, analüüsi alus on kehtiv poeetiline triviaalsüsteem.

 

Mis on head?

 

1.    Kõigil kolmel luuletusel on teema ja algpunkt, kust luuletust ehitama hakatakse, see on vajalik, sest ilma teemata ja alguseta, ei ole võimalik edasi minna

2.    Luuletus 1 üritab leppida armukatastroofiga, 2 kirjeldab ennustavat mustlast ja 3 relvastatud noorpaari, toredad teemad kõik, kõrge emotsionaalsusega, lihtsalt mõistetavad

3.    Luulelise luule algkoolist pähe taotud sisustampi, väga kanget keelt ja loomalikku riimikangutamist ei ole, põhivigu on välditud

 

Mis on halba?

 

1.    Kaks luuletust on lõpetamata, luuletus 2 ei suuda mingil kombel rutiinist välja tulla, tekst kirjeldab küll mustlaskelmi tavapettust aga ei midagi enamat, et mustlane tahab raha ja et rahast sõltub tema mesijutt või needus, see ei tohiks küll tervele täiskasvanud inimesele üllatusena tulla. tüüpnäide luuletusest, mis ei vii kusagile, kus rutiini loomisele ei järgne midagi ja kõik kukub kolinal kokku

2.    Luuletus 2 on küll lõpetatud, lõpetaud isegi kujundiga, mesibanaani värk, mäletate küll aga lõpu kujund liiga ennustatav, kujund sõnastab eelneva ilusasti ümber aga ei lisa uut vaatenurka, nii me rutiinist me välja ei saa ning luuletus jääb poolikuks

3.    Kõige tugevama lõpuga on luuletus 3 aga ikkagi on palju probleeme, mis ei lase sellel tekstil hiilata, tõesti, viitsimatus relvi kaasas kanda on täiesti piisav vaatenurga muutus ja tooks meid ilusti rutiinist välja, kui paraku ei ole rutiin ise enne korralikult välja arendatud, kogu lugu jääb liiga abstraktseks ja hõredaks, me ei saa teada kellega on tegemist, kus tegevus toimub ja milleks; kohtumine mustlasega ei vaja seletust aga hambuni relvastatud noorpaar küll, ponni ja klaid vä? sõda vä? duellikomplektid vä? midagi ei saa aru, detailipuudus ja põhiteema nõrk arendus ei lase iseenest täiesti korralikul lõpul täiega töötada. tüüpnäide sellest, kuidas hea lõpp ei vea välja, kui luuletusel pole keskkohta, pole arendust, lõpukujund vajab korralikku eeltööd ja nagu ikka, kõik algab elunägemisest, realistlikust detailist ja selgusest, segadusse ei saa tuua pööret ega muutust

4.    Luuletus kaks on samuti liiga skemaatiline, räägi lugu korralikult lahti aga ära tammu ühe koha peal nagu luuletus 2

5.    Mõtle kompositsioonile, mõtle tervikule, ise ei juhtu midagi ja kui juhtub ise, siis haiseb

(:)räägi lugusid või sure

1. Jätkub ahjusooja luule staare tutvustav märatsushoog
2. Meie lugejad tunnevad juba margo vainot, professionaalset poeeti, kes luuletab iga päev vähemalt neli tundi
3. Täna tirime kõrvupidi päevavalguse kätte einar ojarandi
4. Kui margo vaino loomingu igati positiivne näide tõestab meile veenvalt, et tuleb teha tööd, siis ojarandi edulugu räägib sellest, et mõistlik on jutustada lugusid
5. Aga enne loomoraali mõned sõnad tööst: ilma tööta ei juhtu midagi, ilma pingutuseta ei saa rallit sõita, samas abi on ainult mõtestatud tööst, loll rassimine on looduskatastroof
6. Vaino teeb mõistlikku töö, me näeme seda tulemusest, töövõtete valik suureneb, lisaks meisterlikule keelemängule, millel ei ole ega saagi olla väga pikka perspektiivi, nii nagu riimluulel ei ole väljavaateid ega tohigi olla, sest viljakaid variante on keelepõhistes tekstistrateegiates vähe, riime lihtsalt ei ole piisavalt, rutiin tapab
7. Vaino on jõudnud tööd tehes elulise kujundina ja see on viljakas tehnoloogia, sest erinevalt riimidest ei saa elu kunagi otsa, inimelu võib lõppeda, ka liigi tasemel aga elu on umbrohi kuubis, igaüks kes on muru niitnud, teab seda
8. Ainult piisavalt tööd tehes, jõuab luuletaja selleni, et mõikab, temani jõuab teadmine, et kõige lihtsamad lahendused on samas kõige tüütumad, ainult raske töö väga pika aja jooksul viib selleni, et autor tüdineb ise triviaalsusest, millest luule lugejal on juba saja aasta eest kõrini villand saanud, nt romantiline plastik, jube mürk: kuu kuma, vaim, lill, laps, allikas, napakas ja kleepuv armusoig
9. Lugude jutustamine on kindel kvaliteedigarantii, lugu on kirjanduse aatom, algühik ja algallikas, muinasjutud, müüdid, legendid, pärimused – kõik need on lood, vot juhtus nii ja nii, klassika on lood, mida siin veel seletada
10. Ojarannal on enamus häid asju lood, sageli lood tema enda elust, ma arvan, et kõigil on elu ja selles mõttes ei ole einaril mingit alatut konkurentsieelist
11. Paljud algajad ja nagu näha tulemusest, ka elukutselised luuletajad, ei saa aru kas nende luule on midagi väärt, lugu oskab igaüks hinnata, selle eest on hoolitsenud kino, televisioon ja raadio, lugu on üks selge asi
12. Loo asemel ei saa pakkuda kleepuvat väljaheidet, sind paljastatakse kohe
13. Filosoofia, emotsiooni ja geniaalsuse pähe aga üldjuhul ainult väljaheidet pakutaksegi, miks? Sest emotsioon ongi väljaheide, olemuslik rüve väljaheide; filosoofiast ja geniaalsusest pole aga massidel õrna aimugi, lugu on aus kaup
14. Mind ei huvita sinu emotsioonid, kedagi ei huvita sinu emotsioonid, räägi oma lugu või lähed põrgusse ja hakkad seal kujundit kangutama ja kompositsioonikalas puljongiks keema
15. Lugu aitab nii kujundi kui kompaga, proovi ise järgi
16. Ja siit ta tuleb, einar superstaar

                

Einar Ojarand

söön vaikselt küpsist
rüüpan rohelist teed
rind ja habe pudised
ninakarvad said aetud
prillid puhtaks kasitud
magalas tuimlen öös 
kuni tuleb hall hommik
kolmekümnega sõidab
must üle

27.10.2013

Mis siin vinguda on?

1. Detail annaks hoogu, mis küpsis, küpsis mida isiklikult ei kõneta aga mis tee, tee mind väga huvitab, millises magalas, kus, kui hall, milline toon viiekümnest? Liiga palju küsimusi, liiga palju lihtsalt sõnu – pilti on vaja, detaili on vaja, reaalsuse illusioon võiks, tegelikult peaks olema rämedam
2. Sõnavalik: kas lastekeelne pudised ja veider moonutis tuimlen on antud kontekstis kõige kohasemad, ei ole, eriti ettevaatlik tuleb olla tuimlemistega, kõik standardkeelest kõrvalekalduvad asjad tõmbavad tähelepanu, rikuvad rütmi ja on üldse põhjendamatu perssevalu, tuim on see töökindel sõna, seda sõna saab sajal erineval moel täpsustada ja teritada
3. Kompa on ok, rutiini tõmbab autor laksuga käima ja kangutab selle parajasse pingesse ning murrab lõpus kujundiga raksti pooleks, hea töö aga silmailu kala on sees, miks see viimane reajunn nii lühike on? häirib, ükski asi ei tohi häirida, ja ärge küsige miks pinde ei tohi olla küüne all, halb on, sellepärast
4. Kujund on, kompa on, detaili pole, elame üle aga elu peab olema ilus
5. Rohkem ei vingu, töötab aga kui tuunida, töötaks sitaks aremini

(:)kolm luuletust

 

seda ahjusoojas väga tihti ei juhtu

et loed kolm minutit ja leiad kolm luuletust

helge hetk

eriti võrreldes tema tühisuse mathura

teosega „sõstrahelmed/currant beads“

mida just üritasin lugeda

http://www.apollo.ee/sostrahelmed.html
ei õnnestunud lugeda

 

polnud midagi lugeda

ja pildid olid ka nõmedad

eriti võikalt mõjusid

tõlked inglise keelde

milleks? kellele? piinlik

 

ahjusoe tegi täna hommikul

poeetilise triviaalsüsteemi põhjakihil

selja sitaseks aga see väike m on

ikkagi ainult ropp põhjakaabe

 

1.

Murka Rasmus Matroskin
täpselt nii
kaua
kui me ei
oska

vastata
küsimusele
kes kontrollib
julgeolekut

oleme me
kährikud
kiirteel

 

2.

Alvar Reisner

olen kindel
et see müüja
prismas kelle

käest käivad
läbi
veinid õlled
vorstid snäkid
õunad porgandid
mopid juustud
leivad
saiad
kala 
kondoomid

mõtleb 

armastusest

 

3.

Maarika Siim

kolisin
külalisi käib nagu kirjusid koeri

vanni valget emaili võrdlen
nende hambatooniga
enne hommikust lahkumist 

ige irvel
valmistun remondiks

vein segab
värve

 

 

mis on head?

1. väike m kirjutab nii, et me ei saa aru millest või milleks, seevastu kolm luuletust on lihtsalt tuvastatava eesmärgiga ja me saame hinnata, kas eesmärk on saavutatud ja kas eesmärgi saavutamiseks on kasutatud kohaseid vahendeid
2. väike m kasutab alatut trikki, punnitab vaimsust ja liputab loodusega, need teemad peaks olema nii õilsad, et põhjendavad iga totruse ja käpardlikkuse, tegelikult see nii ei ole, totrus jääb totruseks, kanguta vaimu kas või nii valusalt, et soolejupp ripendab taga, kolm luuletust ei poe vaimu ega looduse selja taha, väärikas suhtumine
3. kolm luuletust räägivad elust ja see on töötav tehnika, miks peaks luuletama kummitama ja ahelatega kolistama
4. kolmel luuletusel on kompositsioon, muidugi on vinguda aga tehniline taip on ilmne ja lootustandev
5. väike m pole seda väärt, et tema raamatud osta või laenata, laenamine toob talle mitu senti tasu, mida ta pole välja teeninud aga lugege raamatukogus, tundke ennast inimesena, see on hea tunne ning üritage vältida selle sopaka sisse sülitamist

mis on halba?

1. murka luuletus 1 vastab jämedas joones luuletuse tehnilistele nõuetele, on arendus ning arendus viib kujundini, kujund on keskelt läbi korralik kährik aga arendus on nõrk, arutlevas tehnika peaks olema veenev argument, julgeoleku kontroll on paremal juhul büroktaatia, ei tekita emotsioone, kui keskmise salmi asemele õnnestuks joonistada midagi, mis kirjeldaks ühiskondlikke probleeme paremini ja kui seda õnnestuks teha nii, et kähriku sissetoomine oleks üllatav, siis võiks rahule jääda, hetkel on rahul olla teema ja jämeda kondikavaga, teoreetiliselt saab sellest asjast asja
2.  alvari luuletus 2 on väga kõva ehitusega, eluline kordusmotiiv, mis on puänteeritud poeetilise standardlahendusega, hea näide rutiini loomisest ja selle funktsionaalsest murdmisest, kui midagi ette heita, siis eelmise postituses nähtud karoluse luuletuse ilmseid mõjutusi (lugejat see ei häiri ja mõistlik mõjutus on hea asi, hetkel siin lihtsalt vähendab värskust, muus kontekstis võtab luuni välja) ja rutiiniloome detailivaesust, kui siin mõni vorst või mopp detaili viia, siis on kohe päris hea
3. maarika luuletus 3 on tähelepanuväärne, tugev ja täpne lähtepunk on kindlalt fikseeritud (ilma kindla lähtepunktita on väga raske rutiini arendada), kolimine ja külalised, selge pilt, kõigile arusaadav – arendus on võimas, töökindlad üleminekud mida soovitan kõigil õppida: üleminek vannilt hammastele, irvelt remondile, veinilt värvile – parim rutiiniloome on rutiini vaikne õõnestamine juba esimestes variantides, kusjuures kõik üleminekud sobivad teemasse ja viivad loogiliselt põhikujundini, detail viib detailini, ei mingit üldsõnalist jauramist, tehke nii ja teie pärast on taevariik ja kirjanduslugu, halba on niipalju, et sellist kõva kraami on maarikal vähe
4. halb on ka see, väga halb, ma kahtlustan, et paljud ei saa siimu luuletusest aru, siim ise kaasaarvatud
5. jube on ka see, et teid tülitatakse edaspidi analüüsiga iga päev ja te ei saa öelda, et keegi ei selgitanud, kust mina pidin selle peale tulema

millised on järeldused?

1. 1 näitab, et ilma detailita ikka ei saa;
2. 2 näitab, et kuigi kõva kompa saab ka ilma detailita tulemuse, kusjuures ilma võimsa kujundita, on detaili ja kujundiga ikkagi parem
3. 3 näitab, et detail on jumal, eriti kui suudad üleminekud käima vedada,
4. siim on õpikunäide rutiiniloomisest ja lõhkumisest nii, et luuletus seisab koos ja enagi veel
5. lõppjäreldused teeme siis, kui siim on kirjutanud kümme sama tehnika ja tasemega luuletust